Augustikuu teine nädal algas aktiivselt ja sportlikult. 9-ndal augustil lõime kaasa vabaõhutrennis, mida juhendas väga tore Eesti tüdruk Mai.
Uurisime Mai käest natuke Friskis&Svettise ja ka tema tegemiste kohta.
Kõigile, kes veel ei tea, mida see spordiklubi endast kujutab andis Mai väga põhjaliku vastuse.
Mai kirjeldab Friskis&Svettist nii:
Friskis &Svettis on üks natuke eriline spordiklubi, kuna kõik selle treenerid on vabatahtlikud, nii ka mina. Tegemist on mittetulundusühinguga, kus
kõik asjaosalised on lihtsalt entusiastid, kes teevad asja hobi
korras. Klubi ise on juba üle 30 aasta vana ja praeguseks on sellel
Rootsis üle 500 000 liikme ning avatud on mitmed filiaalid ka teistes
Euroopa riikides. Minu arvates on Friskis&Svettise trennides eriline
aura, sest juba treenerite näost loeb välja, et nad ei anna trenne
raha teenimise eesmärgil, vaid lihtsalt puhtast liikumisrõõmust ja
soovist ennast ja teisi heas vormis hoida. Veel meeldib mulle, et
kubis käivad väga lihtsad inimesed (ühes trennis on koos nii noored ja
vanad, mehed ja naised) ja keegi ei pööra liigset tähelepanu oma
riietusele ning firmamärkidele (eraspordiklubid on ju pahatihti
reklaami otsast-otsani täis).
Samuti räägib Mai sellest, et kuidas ja kuna sattus tema Friskis& Svettisesse:
Friskises hakksin ma trennides käima peaaegu kohe, kui Rootsi
kolisin, s.t 2 aastat tagasi. Esialgu oli valik väga juhuslik, kuna
Friskis lihtsalt juhtus olema minu kodule kõige lähem spordiklubi. Aga
peagi "armusin" kogu sealsesse õhustikku ja tasapisi tekkis
salaunistus ühel päeval isegi ringi keskel seista ja jympa-trenni
juhendada. Eriti unistasin veel sellest, millist muusikat ma oma
kavasse valiksin ja et sealt ei puuduks ka eesti lood (mis on tänaseks
ka täide läinud:))
Uusi treenereid värvatakse kaks korda aastas ja kuna ma olin
sügisesed katsed maha maganud, ootasin terve talve pikisilmi kevadisi
katseid. Niiet kevadel 2009 tegin katsed edukalt ära ja sügisel oli
koolitus, mis koosnes kahest treeninglaagrist: esimesel korral neli ja
teisel korral viis päeva. Esimene koolitus oli rohkem teoreetiline,
õppisime inimese füsioloogiat, liikumise ja toitumise põhimõtteid ning
tegime palju üldtrenni (jooks, jõusaal, spinning, ringtreening, jympa
jne). Teine koolitus oli ainult medel-taseme jympa-treeneritele ja
seal keskendusime teoreetilise poole pealt oma trennikava koostamisele
ja tegime muidugi mitu jympa-trenni päevas. Koolitused olid minu jaoks
üpris kurnavad, nii füüsiliselt kui keeleliselt (olin selleks ajaks
vaid 1,5 aastat Rootsis elanud ja rootsi keelt veel väga soravalt ei
rääkinud), kuid sain siiski hakkama! Peale koolitusi oli kaks kuud
aega oma kava kokku panna ja jaanuaris 2010 oligi diplomeerimine, mis
läks mul edukalt. Nüüdseks olen pool aastat trenne andnud ja aina
rohkem meeldima hakkab, sest enesekindlus on palju tõusnud ja lisaks
sellele on alati trennis kohal nii toredad inimesed, et iga trenn on
tõeline energiaboost:)
